ukrainaEesti “majandusajakirjanikud” on niivõrd oskuslikud, et nende uudislugudest ei ole võimalik isegi aru, kas jutt on üksikisiku tulumaksust või ettevõtte tulumaksust. Seega siinkohal vähekene lisainfot lugejatele. 2011. aastal jõustus Ukrainas maksukoodeks, mis nägi ette tulumaksu ja käibemaksu muutused. Ettevõtte tulumaksumäära oli plaanis vähendada 2011. aastal kuni 23%ni, 2012. aastal kuni 21%ni, 2013. aastal kuni 19%ni ja 2014. aastal kuni 16%ni. Käibemaksumäär pidi vähenema 2014. aastal 20%-lt 17%-le. Lisaks täiendati üksikisiku tulumaksusüsteemi teise astmega, mis on 17%.

Reaalsuses jõuti käesoleval aastal küll Ukrainas käibemaksumäära vähendada, kuid ettevõtte tulumaksu nii suurele vähendamisega enam hakkama ei saadud. Ettevõtte tulumaksumäära vähendamine jagati ära kolme aasta peale. Käesoleval aastal on määraks 18%, järgmisel aastal 17% ning 2016. aastal jõutakse sihttasemele 16%. Muudatuse põhjuseks on eelarve puudujääk. Kui 2013. aasta riigieelarve on tehtud arvestusega, et majanduskasv on 3,4 protsenti, siis nüüd on teada, et see jääb pigem nulli lähedale.

Minu jaoks isiklikult on palju huvitavam hoopis Ukraina üksikisiku tulumaksusüsteem. Rabushka on oma blogis reklaaminud Ukrainat kui flat taxi maad. 2004. aastal võttis Ukraina kasutusele proportsionaalse tulumaksusüsteemi määraga 13%. 2007. aastal tõsteti määr 15%-le. 2011. aastal lisati üksikisiku tulumaksusüsteemi teine maksuaste (17%), mis muutis maksusüsteemi taas astmeliseks. Seega koalitsioonipoliitikud, kes te ei kedagi, kes teaks mõnda riiki, kus oleks ühtlaselt maksusüsteemilt mindud üle astmelisele – lugege ja võtke teadmiseks!

Eestis jaguneb füüsilise isiku tulumaks riigi ning omavalitsuste vahel. Tulumaksust 11,6 protsendipunkti ehk 55,2% laekub omavalitsusele, kus inimene on sissekirjutatud. Ülejäänud osa läheb riigieelarvesse.

2014. aasta riigieelarvesse on planeeritud maksutulusid 5,4 miljardit eurot. Sellest kõige suurema osa moodustab sotsiaalmaks – 2,2 miljardit eurot. Teine oluline riigieelarve täitja on käibemaks, mis toob riigieelarvesse 1,7 miljardit eurot. Füüsilise isiku tulumaks moodustab riigieelarves vaid 0,3 miljardit eurot, mis on maksutuludest 6%. Selle taustal võib tõesti nõustuda ühe TTÜ õppejõuga, kes nimetas tulumaksu täiesti mõttetuks maksuks riigieelarve seisukohast. Samas omavalitsuste jaoks on tulumaks väga oluline sissetuleku allikas. Näiteks käeoleva aasta esimesel kuul laekus nendele tulumaksust 70 miljonit eurot.Image

Ekstreemsed näited

Posted: juuli 18, 2012 in Üldine

Tänases Äripäevas oli toodud artikkel riikidest, kus puudub tulumaks. Nimekirjas ei ole üllatusi, vaid tegemist on ootuspärasusega, et naftariikidel ei olegi vajadust tulumaksu korjata üksikisikutelt. Erandiks on nimekirjas Andorra ja Monaco, kuid üldiselt on selge, et ilma maksutuluta ikkagi normaalsel juhul riiki ülal ei pea.

Andorras puudub nii üksikisiku kui ka ettevõtte tasandil. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest ja teenuste osutamise maksustamisest. Importimisel kehtib üldiselt 4% maks tooteväärtuselt. http://www.taxrates.cc/html/andorra-tax-rates.html

Monaco on tuntud rikkurite paradiis. Üksikisiku tulumaks puudub, kuid Monacos eksisteerib ettevõtete tulumaks. Tõsi, see eksisteerib ettevõtetele, kes teevad 25% oma käibest väljaspool Monacot. Sellisel juhul kehtib neile ettevõtte tulumaks 33,3%. Alustavale ettevõttele kehtivad esimesel viiel aastal maksusoodustused. http://www.taxrates.cc/html/monaco-tax-rates.html

Oluline erinevus Monaco ja Andorra on sotsiaalmaksus, mis on Monacos erinevalt Andorrast küllaltki kõrge.

Hiljuti tuhnisin ühe koolitöö raames Eesti tulumaksuseadustes ja nende vastuvõtmise juures toimunud aruteludes ehk siis Riigikogu stenogrammides. Huvitava ennustuse leidsin tulumaksuseaduse ning sellest tulenevalt tesite seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelult. Eelnõu muutis varasema järsema tulumaksumäära vähendamise laugemaks ning tulumaksumäär pidi aastas langema plaaneritud 2% asemel 1% aastas.

Austatud Riigikogu! Austatud juhatus! Peale selle eelnõu ajendas mind siia teie ette tulema ka Reformierakonna fraktsiooni mure. Nimelt see lause, mis siit kõlas umbes nii, et ühel päeval tuli Juhan Partsi valitsuse rahandusminister ja ütles, et ta ei ole enam võimeline tulumaksumäära alandamist jätkama. Ma ütleksin selle lause siin väljaütlejale seda, et usu mind, hea kolleeg, ühel päeval tuleb ka Andrus Ansipi valitsuse rahandusminister ja ütleb sedasama. Eiki Nestor

Seda ütles Eiki Nestor 2005. aastal ja nagu me täna näeme, siis väga õigesti ütles.


Juba mõni kuu pärast sõda, 12. aprillil 1920. aastal EV valitsuse poolt ajutise valitsemiskorra paragrahv 12a alusel vastu võetud tulumaksuseadus nägi ette vägagi diferentseeritud tulumaksumäärad. Tulumaksumäärad olid diferentseeritud koguni 41 astmesse, kusjuures madalaim määr oli 2% tuludest ja kõrgeim 66% tuludest. Vastavalt sellele seadusele oli tulu alla 300 marga aastas maksuvaba.

/—-/

Suhteliselt vaesematel (väiksema sissetulekuga) inimestel oli tulumaks vaid 2-7%, keskkihtidel 8-20%, jõukamatel 20-30%, rikastel 30-40%, väga rikastel 40-64% ja kõige rikkamatel 66%.

Kärtner, H. (1993). Tulumaks enne, nüüd ja tulevikus. – Postimees 11. oktoober

In fact, Mirrlees (1971) wrote: “Perhaps the most striking feature of the results is the closeness to linearity of the tax schedules.” By linearity, Mirrlees is referring to a tax system in witch the same marginal tax rate with a lump-sum grant to all individuals, so the average tax rate rises with income even as the marginal tax rate does not.

Mankiw jt 2009 “Optimal Taxation in Theory and Practice”